[KOHAD TÄITUNUD!] Vestlusõhtu “Surma õpetus eluks“ – surmauurija Karl Käsnapuu ja Reimo Lilienthal

Vestlevad – surmauurija Karl Käsnapuu ja Kirna mõisa peremees Reimo Lilienthal

Kuulama ja kaasa mõtlema on oodatud kõik, kes tunnevad huvi elu ja surma küsimuse kohta. Püüame kokku sõlmida Karli aastatepikkuse surmalähedaste kogemuste uurimise Eestis koos uute tähelepanekutega tema viimasest uurimisreisist Kagu-Aasia pärimusrahvaste juurde.

Arutleme teemadel:

• Kas on elu pärast elu?
• Kuhu läheb inimene peale surma?
• Kas meie teod siinses elus mõjutavad surmajärgset elu?

Karl Käsnapuu on surmalähedasi kogemusi uurinud üle 10 aasta, sealhulgas kogunud Eestist üle 150 juhtumi kirjelduse. Kui üheks uurijaid huvitavaks aspektiks on küsimus, kas ja millisena surmalähedased kogemused kirjeldavad teispoolsuse olemasolu, siis on teiseks ja vahest inimelu ajal veelgi olulisemaks küsimuskohaks suured tarkused ja arusaamad, mida neis kogemustes elu kohta saadakse.

Sügavamates surmalähikogemustes võidakse teada saada vajalikku nii oma elu ülesande kui ka terve inimelu olemuse ning eesmärkide kohta.

• Kas ja mil viisil meie teod siinses elus loevad?
• Kas ja kuidas oleks mõistlik oma elu teadlikult suunata?

Samamoodi nagu mitmed pärimusrahvad, ei karda ka surmalähedase kogemuse läbi elanud inimesed enam surma. Kuid miski eristab neid veel tänapäeva keskmisest inimesest – nad ei karda ka elada.

• Mis on need mõistmised, mis annavad julguse ühiskonna ja teiste arvamust ületada ning elada täiel rinnal oma südame kutse kohaselt?

NB! Vestlus toimub kahes osas (2×50 min) koos 45 minutilise pausiga. Kuulajad saavad esitada soovi korral küsimusi.

Karl Käsnapuu

Karl Käsnapuu – surmauurija ehk tanatoloog. Tartu ülikooli religiooniuuringute magister, ajakiri Eesti Naine kolumnist, avalik esineja.

Varem juurat õppinuna, tegin elus omamoodi kannapöörde – läbisin teoloogia bakalaureuse ja religiooniuuringute magistri. Lisaks omandasin teadmisi sotsiaal- ja käitumisteaduste ning bioeetika valdkonnast – viimaseid just Hollandist, kuna sealne surma puudutav arutelumaastik on tänu pikaaegsele eutanaasia praktikale arenenud omamoodi tasemele.

Oma õpingute jooksul avastasin, et maailmas on väga palju erinevaid lugusid surma ja teispoolsuse kohta. Kas mõni on neist “õigem” kui teised? Millele võiks toetuda, kui keegi peaks küsima, mis peale surma juhtub? Surmauuringutega tegelemise käigus olengi kõige enam jõudnud vaadelda: erinevaid lugusid ja suhtumisi surma ja teispoolsuse kohta maailmas; surmahirmu ja selle seost uskumisega; ning surmalähedaste kogemuste fenomeni. Päris elus on kõikvõimalikud alateemad ju alati omavahel seotud ning oluline on, millist küsimust osata seada. Igatahes on hea ka tõdeda, kuis teadusega on tõestatud, et kui inimene elu jooksul surma küsimusega tegeleb, on see talle kasulikum kui sellest teemast hoidumine 🙂

Teaduslikud huvid: ühiskond ja surm, surmakultuur, surmahirm ning surmalähedased kogemused. Karli isiklik surmaga silmitsi seismise kogemus tõstatas küsimuse, mis on elu ja surm. See küsimus on inimesi paelunud aegade algusest peale ning selle küsimuse vastusest oleneb nii üksikisikute kui tervete ühiskondade käitumine. Kuidas ja mida saab rääkida kaalukatest küsimustest, mis on ümbritsetud suurest teadmatusest?

Reimo Lilienthal

Kirna mõisa peremees, Holistika Instituudi õppejõud teemal “Surm ja suremine”, teadliku tervise- ja enesejuhtimise teejuht, enesearengu nõustaja.