Kirna mõis -
Hoitud tervis!
Meie eesmärk on inimesest endast lähtuv tervishoid — HOITUD TERVIS.
Mõis ja park on avatud iga päev kell 10-20!
Kirna mõisapark
Neile, kes tunnevad huvi loodusravi vastu, on Kirna mõisapark hästi tuntud inimese bioloogilisi rütme toetava loodusliku fooni tõttu. Maapinna geoloogiliste kaartide järgi on kindlaks tehtud, et Kirna mõis ja park asuvad suure murrangulõhe kohal. Kuuldused Kirna mõisapargi positiivsest mõjust on levinud ka Eestist väljapoole. Sagedased on külastajate grupid Euroopast, aga käidud on isegi Brasiiliast ja Tiibetist.
Kõigile avatud
Kirna mõis on koht, kus iga inimene on alati oodatud, hoitud ja armastatud. Meie missiooniks on tasakaalus inimene. Iseendaga tasakaalus olles tunneme, et meil on kontroll oma elu üle ja meie suhted ümbritsevaga on harmoonilised.
Usume, et püsiva sisemise õnne eelduseks on isikliku vastutuse võtmine ja meie eesmärgiks on aidata igaühel selleni jõuda ja jagada teadmisi, mis Teid sellel teel aitaksid.
Koos loomine
Soovime inspireerida inimesi saama aktiivseteks kaasloojateks nii isikliku kui ka ühiskonna tervise hoidmisel ja taastamisel. Aitame üksteist!
Terve ühiskond algab tervest inimesest. Kirna mõis on loomas sobivat keskkonda terveks ja terviklikuks saada soovivale inimesele.
Järgmised sündmused
Robert Wood
CEO and Co-Founder
Mark White
HR executive
James King
Head of Marketing
Avatud on mõisakohvik!
Tervislik toit värskest kohalikust toorainest!
- Puupliidil smooritud ning sütel grillitud road
- Lühtrite ja küünaldega kaunistatud soe kohvikusaal
- Ehe ajalooliselt kaunis ja kohati ajahambast räsitud mõisa interjöör
- Mõisapargis valgusküllane päikeseterrass
Külasta meie e-poodi
Ajalugu
Kirna mõis rajati 1620. aastatel, mil Gustav II Adolf kinkis Eestimaa rüütelkonna peamehele Hans von Fersenile 5 Järvamaa küla. Fersenite suguvõsa kätte jäi mõis 1787. aastani.
Carl Gustav von Ferseni ajal rajati esinduslik mõisahoone. Tema surma järel päris mõisa tema vennatütar Helene Dorothea von Fersen, kes oli abielus Johann Gustav von Osten-Sackeniga ja hiljem vürst Mihhail Gortšakoviga (1768–1831).
1804. aastal sai mõisa omanikuks Johanni noorem vend Carl Magnus Osten-Sacken (1733–1808), kes mõisa peahoone ümber kujundas. Osten-Sackenite valdusse jäi mõis 1816. aastani, mil see panditi kindralmajor Georg Ludwig Pilar von Pilchaule, kelle perekonna valdusse jäi Kirna kuni 1919. aasta võõrandamiseni.